Kaitse oma paati: ekspertide nõuanded, et merereis ei lõppeks suurte kulutustega
Eestis on registris umbes 33 000 väikelaeva, mis näitab, et vaba aja veetmine merel on muutumas järjest populaarsemaks. Soojade ilmade saabudes liigub üha rohkem mootorpaate, purjekaid ja jahte taas veele. Aktiivse hooaja algusega kasvab aga ka õnnetuste, varguste ja ilmastikukahjude risk.
If Kindlustuse varakahjude grupijuhi Lauri Nõu sõnul saab suure osa kahjudest ennetada teadliku ettevalmistuse ja ohutusreeglite järgimisega. „Kõige rohkem näeme hooaja jooksul kokkupõrkeid kivide ja madalikega, tormikahjusid ning vargusi. Sageli juhtub õnnetus ka väga kogenud juhiga,“ ütles Nõu.
Vargused ja ärandamised
Väikelaevade ja nende lisavarustuse vargused on jätkuvalt probleemiks nii sadamates kui ka hoiukohtades. Eriti hinnatud saagiks on varaste jaoks rippmootorid, navigatsiooniseadmed ja muu kallim lisavarustus. „Varastatud vara ei pruugita enam kunagi leida või võib see olla varguse käigus tugevalt kahjustada saanud. Seetõttu tasub mõelda nii turvalisele hoiustamisele kui ka kindlustuskaitsele,“ märkis Nõu.
Tormid ja tehnilised rikked
Suvised äikesetormid võivad merel olukorra kiiresti ohtlikuks muuta. Lisaks võivad kahju põhjustada ka tehnilised rikked, näiteks lekkiv kütusesüsteem või elektrijuhtmete lühis. Täiskaitsega väikelaevakindlustus aitab hüvitada näiteks tulekahjust, pikselöögist või tormis kahjustatud purjedest tekkinud kahju.
Kivid, madalikud ja vees olevad takistused
Ka tuttaval veekogul liikudes võivad ohtu kujutada veetaseme muutused, madalikud või vees hulpivad palgid. Eriti haavatavad on sellistes olukordades rippmootoriga alused. Sageli alahinnatakse seda, kui kiiresti võivad tingimused veekogul muutuda. Ka hästi tuntud marsruudil tasub olla tähelepanelik ning jälgida nii kaarte kui ümbrust.
Eksperdid soovitavad enne igat väljasõitu kontrollida väikelaeva tehnilist seisukorda, veenduda päästevarustuse olemasolus ning jälgida ilmaprognoosi. Samuti tasub lähedastele teada anda planeeritud marsruut ja eeldatav tagasijõudmise aeg. „Kõige olulisem on merel kainus ja ettevaatlikkus. Kui ilmastikuolud muutuvad ohtlikuks, tuleks võimalusel kohe suunduda lähimasse varjulisse sadamasse,“ lisas Nõu.
Vastutus merel: kahju võib ulatuda kaugele
Lisaks väikelaeva enda kaitsmisele tasub mõelda ka võimalikele kahjudele, mida võib õnnetuse korral põhjustada teistele. Kui väikelaevaga juhtub õnnetus, milles saab kahjustada kellegi vara või inimene vigastada, vastutab kahju eest väikelaeva juht või valdaja. „Paljud mõtlevad eelkõige sellele, kuidas kaitsta oma alust, kuid sama oluline on vastutus teiste ees. Veekogul võib ka väiksem eksimus kaasa tuua väga kuluka kahju,“ selgitas Nõu. Sellistes olukordades aitab väikelaeva valdaja vastutuskindlustus ehk nn kolmanda osapoole kindlustus, mis katab nii asja- kui ka isikukahjud, sealhulgas näiteks ravikulud või elatise kaotuse. Samuti hüvitab kindlustus võimalike kohtuvaidluste ja õigusabi kulud. Kuigi vastutuskindlustust nõuavad sageli näiteks regattide korraldajad, soovitavad eksperdid seda kõigile väikelaevaomanikele. „Kõiki õnnetusi ei ole võimalik ette näha ega ära hoida, kuid kindlustus aitab tagada, et ootamatu juhtum ei kujuneks väga suureks rahaliseks löögiks,“ lisas Nõu.
