Uuring: rohkem kui veerandit eestlasi ei motiveeriks elektriautot ostma ükski põhjus
Citadele panga tellitud värske küsitluse järgi ei motiveeriks 28 protsenti Eesti elanikest praegu elektriautot valima mitte miski. Nende seas, kes näevad elektriautol siiski selgeid plusse, on kõige olulisem argument see, et laadimine maksab vähem kui kütus. Elektriautode ostjad vaatavad valiku tegemisel üha ülekaalukamalt kogukulu arvutust.
Kokku vastas küsitlusel 19 protsenti Eesti inimestest, et neid motiveeriks elektriautot valima eelkõige see, et laadimine maksab bensiinist või diislist vähem. Lisaks motiveeriks 11 protsenti vastanutest see, kui elektriautode ostmisele pakutaks riikliku tuge. Sama paljud leidsid, et elektriauto on pikaajalises vaates ökonoomsem. Keskkonnasäästlikkus motiveerib elektriautot valima vaid üheksa protsenti Eesti elanikest.
Fookuses on kogukulu
Veel aastal 2023 märgiti sarnases küsitluses peamiste elektriauto poole suunavate motivaatoritena hoopis vähene õhu saastamine ja väike müratase. Citadele Leasingu juhi Rainer Moppeli sõnul näitab see selgelt, et elektriauto ostu kaalutakse põhjalikult ka kulude vaatest.
„Täna ei küsi ostja enam ainult seda, kas elektriautoga saab ühest punktist teise, vaid seda, kas see valik tasub tema jaoks päriselt rahaliselt ära. Kui varem räägiti rohkem sõiduulatusest ja laadimisvõrgust, siis nüüd on fookuses kogukulu ehk kui palju maksab auto soetamine, laadimine, hooldus ja milline on selle väärtus mõne aasta pärast,“ ütles Moppel.
Sama kinnitavad ka uuringust välja tulnud elektriauto valikut takistavad põhjused. Eesti elanike jaoks on suurimaks piduriks endiselt liiga kõrge hind, mida nimetas 23 protsenti vastanutest. 15 protsenti peab probleemiks liiga lühikest sõiduulatust ühe laadimisega, 12 protsenti leiab, et elektriauto on sisepõlemismootoriga autost tuntavalt kallim ning 11 protsenti tõi välja, et ilma spetsiaalse taristuta ei ole seda mugav kodus laadida.
Moppeli sõnul ei vaadata autot ostes enam ammu ainult hinnasilti, vaid kogu kasutusloogikat. „Kui inimesel on olemas võimalus autot kodus või tööl laadida ning igapäevane läbisõit on piisavalt suur, võib elektriauto osutuda väga mõistlikuks valikuks. Kui aga laadimine sõltub peamiselt kiirlaadijatest või auto algne hind jääb pere eelarve jaoks liiga kõrgeks, muutub otsus palju keerulisemaks,“ märkis ta.
Huvi pistikhübriidide vastu suureneb
Auto100 müügijuht Risto Sikk hindab, et suurem osa praegu ostetavatest elektriautodest hinnavahemikku 45 000–55 000 eurot, mis aitab selgitada, miks hind on tarbijate jaoks jätkuvalt kõige olulisem küsimus.
„Samal ajal kasvab huvi elektrifitseeritud mudelite, sealhulgas pistikhübriidide vastu, mis pakuvad paljudele juhtidele võimalust teha igapäevased sõidud elektriga, kuid jätta alles sisepõlemismootori paindlikkus pikemateks sõitudeks,“ märkis Sikk.
Tema sõnul ühtlustuvad elektriautode hinnad sisepõlemismootoriga autode hindaega tänu tehnoloogia arengule ning ka laadimisvõrgu laienemine annab tarbijatele kindlust juurde. Moppeli sõnul näitab see, et Eesti autoostja ei ole elektriauto vastu, kuid ootab sellelt väga selget rahalist põhjendust.
„Elektriauto peab täna end ostja jaoks nii-öelda Excelis ära tõestama. Kui läbisõidud on suured ja kodus laadimisvõimalus olemas, siis kipub kogukulu juba ka üha rohkem elektriauto kasuks kalduma. Eriti, kui võtta arvesse viimasel ajal on kasvanud ka kütustehinnad,“ lisas Moppel.
Citadele tellitud uuringu viis 2026. aasta aprillis läbi uuringufirma Norstat Eestis, Lätis ja Leedus. Igas riigis küsitleti 1000 inimest.
