Sujuvamat sõitu tagavad täiustatud süsteemid

 

Kaasaegsed abistavad sõidutehnoloogiad on vajalikud paljudele, kes võtavad autosid transpordivahendina. Aga need on kasulikud ka sõiduentusiastidele, kes armastavad iseloomuga autosid. Erakordsete autode juhtimine nõuab siiski ka märkimisväärset pingutust.

 

„Igal vähegi sportlikumal autol saab õigetes oludes lõbutsemist segavad abilised välja lülitada. Peale kasvavat nii nimetatud nutinäppijate seltskonda arvestades on selge, et sõidurajas hoidjad, hädapidurdussüsteemid ja muud aktiivsed juhtimisabilised toovad juba puhtalt mastaabiefekti pinnalt liiklusohutusele palju kasu,” kommenteerib autoportaali Accelerista peatoimetaja Veli Rajasaar.

 

Mitmed tehnoloogiad võtavad tänapäeval osa autojuhtimise vaevast enda kanda. Üheks levinumaks võib pidada eesliikuja kiirusega kohanduvat püsikiiruse hoidjat, mis on saadaval enamikes uutes mudelites. Süsteem aeglustab või kiirendab automaatselt vastavalt eesliikuva auto sõidukiirusele ja hoiab ise ohutut pikivahet. Paljud autod suudavad ka ise hoida end sõidurajal ja nii-öelda lugeda liiklusmärkidel näidatud kiiruspiiranguid.

 

 

Veel mõnede aastate eest olid autonoomse juhtimise funktsioonid saadaval peamiselt premium-klassi markidel – näiteks Audi, BMW ja Mercedes-Benz. Keskklassi autode tootjad on väga kiiresti järele jõudnud ja näiteks Kia on paigaldanud mõnele oma mudelile 3. taseme autonoomse juhtimise funktsioonid.

 

Mida oskavad isejuhtivad autod täna?

 

Radarite, kaamerate ja võimsate arvutitega varustatud kaasaegsed autod võiksid teoreetiliselt ise sõita, kui teede taristu oleks selleks piisav, kuid Euroopa Liidus on see siiski keelatud. Juht vastutab ise sõiduki eest. Aga kui võimekad siis on uued autod?

 

Luksusmudelid ja keskklassi lipulaevad on üsna võimekad. Võtame näiteks Kia EV9, mis on varustatud 3. taseme autonoomse sõidu süsteemiga. See suudab sujuvalt ja turvaliselt liikuda oma sõidurajal ilma juhi sekkumiseta, säilitades kindlaksmääratud kiiruse või ohutu kauguse eesliikuvast sõidukist.

 

Teise põlvkonna Highway Driving Assist süsteem võimaldab isegi automaatset sõiduraja vahetust, kui see on ohutu. Kuigi auto pöörab teoreetiliselt ise, peab juht käed roolil hoidma. Siiski lubab süsteem juhil lihtsate tegevuste, nagu näiteks pudelilt korgi keeramiseks või kommipaki avamiseks lühiajaliselt käed roolilt võtta.

 

Isejuhtivatest süsteemidest on eriti palju kasu linnas ummikus. Auto kohandub eesliikuva sõiduki järgi: aeglustab, kui see aeglustab, ja kiirendab, kui see kiirendab, hoides samal ajal turvalist pikivahet. Auto järgib ise sõiduraja märgistusi ja hoiab end raja keskel.

 

Kuigi juht peab hoidma käed roolil, vähendab tehnoloogia tihedas liikluses sõitmiseks vajalikku pingutust. Juhid leiavad, et seetõttu on kaasreisijatega lihtsam pingevabalt vestelda. On tõenäoline, et suuri ja ruumikaid autosid nagu Kia EV9, ei osteta üksi sõitmiseks.

 

 

Premium-segmendis on funktsioone veel rohkem. Näiteks Mercedes-Benzi ja Audi mudelid, mille lisavarustuses on täiustatud juhtimissüsteemid, suudavad kurvidele, ringteedele või ristmikele lähenedes ise automaatselt kiirust vähendada, kasutades juhindumiseks kaarte. Tipptasemel tehnoloogiate kasutamise eest tuleb maksta ka vastavat hinda.

 

Keskklassi autod üllatavad positiivselt

 

Keskklassi autode hulka jõuavad samuti uuendused. Elektrifitseerimine on tõstnud üldisemalt transpordi hinda, kuid see on ka innovatsiooni tõukejõud. Makstes auto eest rohkem kui varem, ootavad ostjad oma raha eest ka rohkem funktsioone.

 

Kia EV9 on üks suurimaid ja ruumikamaid seitsmekohalisi elektriautosid Euroopas. Kia suurel elektriautod on tohutu 99,8 kWh aku, mis võimaldab ühe laadimisega läbida kuni 541 km. Numbrid hinnasildil küündivad üle 80 000 euro, asetades EV9 premium-autoklassi lähedale.

 

 

Loomulikult on tootja kõige kallim mudel ka kõige luksuslikum. Tehnikahuvilised korealased on seadnud eesmärgiks teha oma klientidele sõitmine lihtsamaks, mis õigustab nende elektriautode suhteliselt kõrgemat hinda.

 

Kas täiesti isejuhtivad autod tulevad?

 

Kuid kas tuleb aeg, kui auto juhtimise asemel saab vaadata filmi, lugeda raamatut või lihtsalt juhiistmel lõõgastuda? Täielikult isejuhtivaid sõidukeid on katsetatud juba mõnda aega, kuid tulemused on olnud erinevad, on olnud nii edu kui ka ebaedu.